Majakovski oli vene päritolu luuletaja, kelle aju oli 360 g raskem kui Lenini oma. Tal on palju kauneid luuletusi, mis räägivad armastusest, kommunismist ja Lenini imedest.
Ta suri 1930. aasta 14. aprillil. Ta tappis end ära, aga tegi seda nagu tõeline mängur. Ta lasi endale kuuli rinda, pärast seda, kui oli revolvri ühe padruniga laadinud.
Tema luuletused olid üpris eepilised, näiteks 70-leheküljeline poeem Leninist, tore lugu nõukogude passist ja südamlik pühendus seltsimees Nettele - aurikule ja inimesele.
Minu jaoks sai Majakovski lühikese aja jooksul, kui tema loomingut lugesin, väga südamelähedaseks. Mulle soovitas teda minu armas isake pärast seda, kui avaldasin soovi rohkem luulet lugeda.
Võin üpris enesekindlalt öelda, et just tema on minu uus ikoon, muusa ja lemmikpoeet.
Üks tüütu häälega poisike minu lemmikluuletust lugemas:
https://soundcloud.com/miili-lippus/metallist
laupäev, 16. november 2019
pühapäev, 10. november 2019
Nelikvärsid / Umar Hajjam
Umar Hajjam on Pärsia luuletaja umbes 10. sajandist. Ta oli moslem ja suurem osa tema luuletustest on etteheide Jumalale, miks ta võinud veini juua, mis oli vist tema suurim kirg.
Ta oli tol ajal oma koduriigis enda luuletuste poolest üsna skandaalne ja on teada, et ka paljud neist olid varastatud.
Mulle meeldis see luulekogu. Seal polnud liialt hingelisust ja luuletused polnud liialt pikad (ilmselt sellepärast, et need olid nelikvärsid). Mulle tavaliselt ei meeldi vanameesteluule, aga see vanamees oli isegi sümpaatne. Või vähemalt tema luuletused olid.
Ma lugesin seda põhiliselt, sest kirjanduses (tunnis, ma mõtlen) oli vaja ja mu sugulane oli sellest rääkinud kui millestki hästi vahvast.
Ma pole ka varem kuulnud ühestki moslemist alkohoolikust, seega see oli suht vahva.
Okei, ma ei oska midagi rohkem öelda, seega siin on üks tema luuletustest:
Ta oli tol ajal oma koduriigis enda luuletuste poolest üsna skandaalne ja on teada, et ka paljud neist olid varastatud.
Mulle meeldis see luulekogu. Seal polnud liialt hingelisust ja luuletused polnud liialt pikad (ilmselt sellepärast, et need olid nelikvärsid). Mulle tavaliselt ei meeldi vanameesteluule, aga see vanamees oli isegi sümpaatne. Või vähemalt tema luuletused olid.
Ma lugesin seda põhiliselt, sest kirjanduses (tunnis, ma mõtlen) oli vaja ja mu sugulane oli sellest rääkinud kui millestki hästi vahvast.
Ma pole ka varem kuulnud ühestki moslemist alkohoolikust, seega see oli suht vahva.
Okei, ma ei oska midagi rohkem öelda, seega siin on üks tema luuletustest:
Ma joobunult veinimajast mööda läksin eile
ja taati nägin kannu tühjendamas eile.
Ma küsisin talt: "Kas sa jumalat ei karda?"
Ta ütles: "Joo, sest jumal andeks annab meile!"
kolmapäev, 6. november 2019
Antikristus
„Antikristus”/ „Vastkristlane” (Nietzche) on üks vahva raamat. Raamat käib ümber kristluse ja selle paljude vigade ümber. Jah, ta kõlab terve raamatu vältel nagu sotsiopaat, aga ei saa kirjutada 70 lehekülge sellest, kui lollid inimesed on, et nad kristluse üle võtsid, ilma et see kõlaks nagu sotsiopaadi kirjutis.
Minule isiklikult tegi natuke muret see, et ma natuke nõustusin Nietzche argumentidega, aga selles on süüdi ainult halb iseloom.
Aga, see raamat on kohutavalt tõlgitud (U. L., G. Vildti kirjastus Tallinnas). Ma pole kunagi varem näinud, et päriselt välja antud raamatus oleks kokku- ja lahkukirjutamisel nii palju vigu.
LISA: Mulle tuli meelde, et õigekirjareeglid on kokku- ja lahkukirjutamisel muutunud ja toimetus polnud ikkagi puruloll.
Ma olen ka natuke pettunud, et kui ma koolis seda lugesin, ei küsinud ükski õpetaja, mida ma loen. Ma käin katoliiklikus koolis ja absoluutselt keegi ei küsinud isegi niisama "hei, missa loed?" (lol).
See oli mul terve saksa keele tunni laua peal, nähtavas kohas. Õpetaja nägi, et mul on raamat. AGA ta ei küsinud minult mitte midagi. Mul oli ükskord elus hea vastus küsimusele "mida sa loed?" ja keegi ei küsinud minult mitte midagi.
Järgmine kord võtan ma kommunistliku partei manifesti kaasa.
Minule isiklikult tegi natuke muret see, et ma natuke nõustusin Nietzche argumentidega, aga selles on süüdi ainult halb iseloom.
Aga, see raamat on kohutavalt tõlgitud (U. L., G. Vildti kirjastus Tallinnas). Ma pole kunagi varem näinud, et päriselt välja antud raamatus oleks kokku- ja lahkukirjutamisel nii palju vigu.
LISA: Mulle tuli meelde, et õigekirjareeglid on kokku- ja lahkukirjutamisel muutunud ja toimetus polnud ikkagi puruloll.
Ma olen ka natuke pettunud, et kui ma koolis seda lugesin, ei küsinud ükski õpetaja, mida ma loen. Ma käin katoliiklikus koolis ja absoluutselt keegi ei küsinud isegi niisama "hei, missa loed?" (lol).
See oli mul terve saksa keele tunni laua peal, nähtavas kohas. Õpetaja nägi, et mul on raamat. AGA ta ei küsinud minult mitte midagi. Mul oli ükskord elus hea vastus küsimusele "mida sa loed?" ja keegi ei küsinud minult mitte midagi.
Järgmine kord võtan ma kommunistliku partei manifesti kaasa.
reede, 25. oktoober 2019
Norra Mets
„Norra mets” (Haruki Murakami) räägib Watanabest, kes kolib Tokyosse, et minna ülikooli. Keskkoolis teeb tema parim sõber Kizuki suitsiidi, jättes maha oma tüdruksõbra Naoko. Watanabe ja Naoko jäävad suhtlema. Watanabe käib ülikoolis, elab ühikates, sõbruneb Midoriga, kellega ta saab üpris lähedaseks.
Watanabe ja Naoko armuvad, kuid Naokol on Kizuki surma tõttu probleemid. Pärast Naoko kahekümnendat sünnipäeva viiakse ta psühhiaatriahaiglasse mägedes.
Watanabe käib tal seal külas ja hakkab suhtlema ka Watanabe toakaaslase Reikoga.
Mulle üldiselt meeldis see raamat, aga mind natuke häiris see, et seal olid hästi detailsed seksistseenid ja ma viibisin neid lugedes bussis koos oma koolikaaslaste ja õpetajatega. Ma pidin ka pidevalt mõtlema sellele, kuidas mu tädi neid tõlkis.
See meenutas ka seda, kuidas mu klassivend masturbeerimisest klassichatti kirjutas.
Jällegi, see oli väga erinev lääne kirjandusest. Seal oli ka palju jaapani suitsiidikultuurist, mis on erinev (keskmiselt 30 000 enesetappu aastas).
Mulle tegelikult väga meeldis see raamat.
See on vist kõik.
Watanabe ja Naoko armuvad, kuid Naokol on Kizuki surma tõttu probleemid. Pärast Naoko kahekümnendat sünnipäeva viiakse ta psühhiaatriahaiglasse mägedes.
Watanabe käib tal seal külas ja hakkab suhtlema ka Watanabe toakaaslase Reikoga.
Mulle üldiselt meeldis see raamat, aga mind natuke häiris see, et seal olid hästi detailsed seksistseenid ja ma viibisin neid lugedes bussis koos oma koolikaaslaste ja õpetajatega. Ma pidin ka pidevalt mõtlema sellele, kuidas mu tädi neid tõlkis.
See meenutas ka seda, kuidas mu klassivend masturbeerimisest klassichatti kirjutas.
Jällegi, see oli väga erinev lääne kirjandusest. Seal oli ka palju jaapani suitsiidikultuurist, mis on erinev (keskmiselt 30 000 enesetappu aastas).
Mulle tegelikult väga meeldis see raamat.
See on vist kõik.
pühapäev, 13. oktoober 2019
Köök
"Köök" (Banana Yoshimoto) sisaldab kahte lugu: "Köök" ja "Moonlight shadow".
"Köök" räägib Mikage Sakuraist, kes on umbes 20-aastane naine, kelle vanemad on surnud ja kes elab koos oma vanaemaga, kuni vanaema sureb. Pärast tema vanaema surma peab Mikage nende ühisest korterist välja kolima. Yuichi Tanabe, kes on tema vanaema sõber ja Mikage ülikoolikaaslane, pakub, et Mikage kolib tema ja tema ema Erikoga kokku.
Raamat enamjaolt räägib Mikage elust Yuichi ja Erikoga.
"Moonlight shadow" räägib Satsukist, kes on umbes 18-aastane tüdruk, kelle poisssõber Hitoshi oli hiljuti autoõnnetuses surnud. Satsuki ei suuda pärast Hitoshi surma korralikult magada ja hakkab varahommikuti jooksmas käima. Ühel hommikul kohtab ta Urarat, kellega areneb tal (mingil määral) sõprus.
Hitoshil oli ka vend - Hiiragi. Hiiragi kaotas Hitoshiga samas õnnetuses oma tüdruksõbra - Yumiko.
Satsuki ja Hiiragi üritavad kahekesi nende surmast üle saada.
Sellest on vändatud ka 1997. aastal film, aga ma pole veel leidnud kohta, kust seda vaadata.
Mulle meeldis see raamat, kuna ma polnud varem jaapani kirjandust lugenud ja see on üsna erinev lääne kirjandusest. Lisaks mulle meeldis, et mõlemad lood olid kirjutatud naise perspektiivist ja rääkisid lähedase surmast üle saamisest. Need lood polnud ainult armumisest, vaid üleüldiselt elus hakkama saamisest ja sellest kõigest kirjutati minu jaoks realistlikumalt, kui ma varem lugenud olen.
Mulle soovitas seda raamatut ema, kuna mu tädi oli selle jaapani keelest tõlkinud ja emale tundus, et võiksin seda lugeda.
"Köök" räägib Mikage Sakuraist, kes on umbes 20-aastane naine, kelle vanemad on surnud ja kes elab koos oma vanaemaga, kuni vanaema sureb. Pärast tema vanaema surma peab Mikage nende ühisest korterist välja kolima. Yuichi Tanabe, kes on tema vanaema sõber ja Mikage ülikoolikaaslane, pakub, et Mikage kolib tema ja tema ema Erikoga kokku.
Raamat enamjaolt räägib Mikage elust Yuichi ja Erikoga.
"Moonlight shadow" räägib Satsukist, kes on umbes 18-aastane tüdruk, kelle poisssõber Hitoshi oli hiljuti autoõnnetuses surnud. Satsuki ei suuda pärast Hitoshi surma korralikult magada ja hakkab varahommikuti jooksmas käima. Ühel hommikul kohtab ta Urarat, kellega areneb tal (mingil määral) sõprus.
Hitoshil oli ka vend - Hiiragi. Hiiragi kaotas Hitoshiga samas õnnetuses oma tüdruksõbra - Yumiko.
Satsuki ja Hiiragi üritavad kahekesi nende surmast üle saada.
Sellest on vändatud ka 1997. aastal film, aga ma pole veel leidnud kohta, kust seda vaadata.
Mulle meeldis see raamat, kuna ma polnud varem jaapani kirjandust lugenud ja see on üsna erinev lääne kirjandusest. Lisaks mulle meeldis, et mõlemad lood olid kirjutatud naise perspektiivist ja rääkisid lähedase surmast üle saamisest. Need lood polnud ainult armumisest, vaid üleüldiselt elus hakkama saamisest ja sellest kõigest kirjutati minu jaoks realistlikumalt, kui ma varem lugenud olen.
Mulle soovitas seda raamatut ema, kuna mu tädi oli selle jaapani keelest tõlkinud ja emale tundus, et võiksin seda lugeda.
laupäev, 21. september 2019
Suveöö unenägu
Shakespeare'i komöödia "Suveöö unenägu" räägib Lysandri ja Hermia ning Demetriuse ja Helena vahel olevast armuneliknurgast; Quince'i, Bottomi, Flute'i, Snouti, Starvelingi ja Snugi näidendist hertsoginnale ja haldjatest ning nende kunigannast Titaniast.
Ma tahaks ka rohkem näidendeid lugeda, seega neid võib mulle soovitada.
See on tore näidend. Ma tahtsin Sheakspeare'i lugeda ja alustasin alguses "Othello" lugemist, aga see oli liiga tüütu ja "Hamlet" tundus liiga basic, seega ma hakkasin "Suveöö unenägu" lugema.
Ma ei oska eriti midagi muud selle kohta öelda. Oleksin võib-olla valmis minema seda teatrisse vaatama.
Ma tahaks ka rohkem näidendeid lugeda, seega neid võib mulle soovitada.
See on kõik.
teisipäev, 13. august 2019
Kirgas lind
"Kirgas lind" (Jerzy Kosinski) räägib poisist, kes saadetakse Teise maailmasõja eest maale pakku. Ta saadetakse alguses ühe vanatädi juurde, kes aga sureb ja sellletõttu peab poiss külast külla liikuma ja üritama leida elukohta. Aga kuna tal on tumedad silmad ja juuksed, peetakse teda pidevalt juudiks või mustlaseks ja tahetakse Saksa võimudele üles anda.
Mulle meeldis see raamat, kuna ma pole eriti Teise maailmasõja kohta lapse perspektiivist kuulnud. Raamatus oli küll üsna palju vägivaldseid kohti (näiteks mölder koukis künnipoisi silmad välja, kuna arvas, et künnipoiss magas ta naisega; saksa sõdurid vägistasid terve küla naisi, samal ajal, kui poiss end vaarikapõõsas peitis.) Vägivald küll mind niivõrd ei häirinud, aga võimalik, et teisi see häirib.
Raamat põhineb autori mälestustel, seega see ei tohiks väga kaugel reaalsusest paikneda.
Mulle see raamat üldiselt meeldis. Oli paar ebamugavat kohta, aga nendest sai üsna kiiresti üle.
See on kõik.
Mulle meeldis see raamat, kuna ma pole eriti Teise maailmasõja kohta lapse perspektiivist kuulnud. Raamatus oli küll üsna palju vägivaldseid kohti (näiteks mölder koukis künnipoisi silmad välja, kuna arvas, et künnipoiss magas ta naisega; saksa sõdurid vägistasid terve küla naisi, samal ajal, kui poiss end vaarikapõõsas peitis.) Vägivald küll mind niivõrd ei häirinud, aga võimalik, et teisi see häirib.
Raamat põhineb autori mälestustel, seega see ei tohiks väga kaugel reaalsusest paikneda.
Mulle see raamat üldiselt meeldis. Oli paar ebamugavat kohta, aga nendest sai üsna kiiresti üle.
See on kõik.
Tellimine:
Postitused (Atom)