Kerjus ja jänes

Tuomas Kyrö kirjutatud "Kerjus ja jänes" räägib lugu Rumeeniast inimkaubanduse tõttu Soome sattunud Vatanescust ja Töölö põõsastikust leitud jänesest.
Vatanescu satub Soome tänu Jegor Kugari pakutud ehitustööotsale. Jegor Kugar viib ta Rumeeniast Soome ja pakub talle seal mõneks ajaks tööd ja peavarju.
Vatanescu pääseb sealt välja 300-eurone (vale)rahatäht taskus.
Vatanescu leiab põõsast küüliku, kelle ta võtab edaspidi kõikjale kaasa. Koos satuvad nad nii EMOsse, (kust küülik kisa saatel ära aetakse) hiinakasse, kus Vatanescu saab teada, et 300-euroseid  pole olemas, Lapimaale marju korjama ja paksu soomlase sauna.
Vatanescu tahab lihtsalt oma pojale Miklosele jalgpallisaapaid kinkida.

Mulle enam-vähem meeldis see raamat. Mõned kohad olid natuke igavad. Mõned tegelased natuke nilbed. Näiteks Jegor Kugar, keda ka kirjeldati natuke rõveda vanamehena, kes magab igal nädalavahetusel mõne uue naisega ja pärast räägib sitta nende "kehavõlude" ja nende vigade kohta.
Mulle meeldis see, et kõik oli läbi Vatanescu vaatepunkti (ja paar peatükki läbi Jegor Kugari). Terves raamatus olid ainult tema mõtted, aga samal ajal jutustas seda keegi kolmas isik.

Tagasi Bridesheadi

Evelyn Waugh kirjutatud teos "Tagasi Bridesheadi" räägib 1920. aastate Inglismaal Oxfordi ülikoolis õppivatest Charles Ryderist ja Sebastian Flyte'ist. Teos keerleb ümber Sebastiani ja Charlesi suhte, Sebastiani alkoholismi ja Charlesi suhtest Sebastiani perekonnaga. Charles ei suuda pärast Sebastiani alkoholismi süvenemist ja Inglismaalt pagemist nende suhtest loobuda.

Raamatus on ka palju juttu Flyte'ide perekonna katoliiklikust kasvatusest, Sebastiani ja tema õe Julia usukaotusest kui ka Sebastiani usu taasleidmisest.

Raamatust on vändatud 2008. aastal film, mis oli ka üpris hea.

Minu jaoks oli raamatus palju vihjeid Sebastiani ja Charlesi vahel olevale romantilisele suhtele, aga kuna raamatu väljaandmise ajaperioodil oli homoseksuaalsus illegaalne, pole seda raamatus välja öeldud.

Minule soovitas seda raamatut mu tädi, kes arvas, et mulle see lugu meeldiks.

Tal oli ka õigus, mulle väga meeldis see raamat. Mitte ainult sellepärast, et see räägib homoseksuaalsusest ajaloos, vaid ka sellepärast, et teose autor oskas kirjutada terve selle loo nii kaasakiskuvaks, et kahju oli raamatut käest panna. 

Minu arust oli huvitav ka see, et loo (väidetav) peategelane ja jutustaja oleks nagu olnud kõrvaltegelane omaenda elus.

Ainsad asjad, mis mulle selle raamatu juures ei meeldinud, olid kõik need korrad, kui Charles (ja vahel ka Sebastian) midagi lolli tegi.
Samuti häiris mind see, kui mulle ebameeldivad inimesed seda raamatut kiitsid (aga see on vist ainult minu süü (või kas ikka on?)).